EBEC Tallinn 2014

EBEC Tallinn 2014 on nüüdseks läbi saanud ning lõppkokkuvõtteks võin uhkuse ning heldimusega öelda, et kõik läks nii hästi, kui võimalik antud olude juures ja mina isiklikult olen üritusega väga rahul.

Räägin veidike, kuidas minu jaoks emotsionaalselt korraldusprotsess toimis.

Kõigepealt aga miks ma seda projekti teha tahtsin?

Sest minu eesmärk läks konkreetselt kokku kogu BESTi ja EBECi eemärgiga - nimelt tudengite arendamine. Ja kõik otsused, mis ma tegin , tegin ma järgides seda eesmärki :)

Kui selle projekti endale sain, teadsin ma, et tegemist ei ole lihtsa ülesandega. Tegemist siiski projektiga, mille puhul firmade kontaktimine algab ajal, kui kõik nende eelarved juba ammu lukus on. Samuti on suur osa korraldusprotsessi ajast just suvi, kus tegelikult midagi toimuda ei saa ja üheks proovikiviks oli ka see, et korraldusprotsessi ajal vahetus ka juhatus, kellega pidi kõik oma soovid ja plaanid uuesti sünkroonima.

Aga kõige suuremaks proovikiviks minu jaoks osutus inimsuhete haldamine, mis tegelikult on üsna võimatu tegevus, kui kõik ühtselt sellele kaasa ei aita. 

Igas tiimis tekib pingeid ja probleeme, aga teades õigeid vahendeid ja tegevusi, saab need kiirelt ja lihtsalt lahendada.

Raskused raskusteks.  Midagi positiivset ka ikka :)

Mis mina sellelt projektilt sain oli meeletu kogemustepagas, mida endaga kaasas kannan ja elu erinevate valdkondade ja etappide juures kindlasti ära kasutan. 

Kogu tiimi haldamine 8 kuud, asjade planeerimine, ettevalmistamine ja plaani järgimine on projektijuhi jaoks EBECi korraldamise juures võtmesõnad. Kui sa juba alguses selle plaanijärgmise käppa saad ja tiim sinuga ühel lainel on, läheb kogu korraldamine justkui lepase reega. 

Kindlasti oli kõige mõnusamad hetked kogu ürituse juures need, kui firmaesindajad ja eelkõige osalejad andsid otsest ning positiivset tagassisidet paari lausega võistluse ajal. 

Neist kõige motiveerivam oli minu jaoks see, kui üks osaleja finaalis suure õhinaga mulle teatas, et EBEC on kõige kihvtim üritus, mida TTÜs kogu formaalse ja kuiva õppetöö kõrvalt tudengitele korraldatakse.

Sama kommentaari tegi ka Eesti Energia esindaja Mirjam Lindpere banketi ajal minuga juttu rääkides. 

Neid asju kuuldes valdas mind lõpuks meeletu rahuolu, et me oleme reaalselt selle ürituse väga vingelt ja suurejooneliselt ära korraldanud. 

Kesiganes BESTikatest seda loeb, siis minu soovitus on kindlasti EBECit teha, sest vaatamata paljudele väljakutsetele, oli see projekt minu BESTi elu jooksul kindlasti eredaim. 

Esialgu ebecile kandideerides ma ei mõelnud korralikult läbi, et palju see aega jm ressurssi võtab. Samas projekti kandideerimine oli rohkem BESTi jaoks, mitte enda jaoks - nimelt PRTG koordinaatorina nägin, et kuna projektis TJi pole ja bookletit polnud siis asusin selle kallal töötama.. ning lõpuks kandideerisin selle alusel ka tiimi. Ja seda juba paar kuud hiljem peale esialgse tiimi kokkupanekut. Ja järjest rohkem hakkasin mõtlema ka, et kui ma praegust seda ei tee, siis ei tee ma seda ilmselt mitte kunagi. 

Turundusjuhil pidavat olema kõige väiksem töömaht..
TJ'na olin vastutatav tudengite saamises üritusele, promomaterjalid jms paberkandjal olevad dokumendid jne. Palju planeerimist ja mõtlemist, et kuidas, miks, millal, kellele.. me üldse seda teeme. Esialgu lihtne töö muutus väga kiireks ja keeruliseks sügisel, kui äkitselt oli planeeritud töö sama hea kui prügikasti visata, sest olud muutusid.  Septembri keskpaigast kuni ürituseni oli tõesti väga kiire ja aega polnud niisama raisata. 

Projekti ajal on toimunud korralik eneseareng ning kõikidest tehtud vigadest on midagi õpitud.

Meeldis projekti läbiviimise võimalus ning kogeda ka korralikumat pinge olukordi.. (absoluutselt ei meeldi pinged..) Sain end proovile panna ja näha kas suudan üldse hakkama saada sellise asjaga.

Lõppkokkuvõttes hea kogemus, kuid oma tõusude ja mõõnadega. 

Kui on rohkem huvi kuidas miks ja mida, siis aga võta varrukast kinni ja tule uuri. 

Tegemist on laheda tegevusega, kui oled huvitatud ennast proovile panna.

Ma kandideerisin EBECi müügijuhiks seetõttu, et olin täiesti kindel, et tahan BESTis ka midagi suurt ette võtta ja müük oli pool, millele soovisin BESTis esimesena keskenduda. See oli üsna kõhedust tekitav, kui mulle öeldi, et ma osutusin valituks tiimi. Ikkagi üks suurimaid projekte BESTis ning 8 kuud pean andma endast kõik, et see projekt õnnestuks.

Müügijuhina minu ülesandeks oli kaasata ettevõtteid üritusele. Esimeste firmadega ühendust võtsin maikuus ja käisin ka mitmetel kohtumistel. Kuna ma enne ei olnud firmakohtumistel käinud, võtsin endaga kaasa kogenumad BESTikad, et oleks ikka julgem. Teiseks suurimaks müügijuhi ülesandeks on koordineerida nänni ja toidu firmade FR-i ehk leida inimesed, kes oleksid nõus võtma firmadega ühendust, et need meie üritust toetaks.

Mõned nädalad enne üritust oli väga kiire ning kool ja ülejäänud tegevused jäid kõik kõrvale. Pingelisi hetki oli palju nii enne üritust kui ka ürituse ajal. Kuid nüüd kui üritus läbi on, olen tohutult õnnelik, et võtsin selle teekonna ette. EBECi toimumise ajal oli imeline näha kõike seda, mille nimel vaeva olin näinud ning suhelda tudengitega, kes olid võistlema tulnud ja kuulda neilt, kui väga neile meeldib selline üritus.  

Mega tänulik olen ma BESTikatele, kes aitasid mind projektiga ning ka kõigile neile, kes mind kallistasid ja julgustasid!

Eelneval EBEC2013l, kus olin insenerivõistluse abistaja, teadsin kindlat plaani, et järgmine aasta on soov kandideerida tiimi. Too hetk tundus kõik väga keeruline, nimelt kuidas ma suudan 8 kuud olla tiimis, kus peab koguaeg tööd tegema, kuid märtsis, kui oli kandideerimine, otsustasin, et miks ka mitte panna end proovile ning kandideerida imelisse EBEC2014 tiimi. Kaua mõtlesin, et millisele positsioonile ning lõpuks otsustasin, et kuna BESTis müüki olen näinud ja teinud, siis panen end proovile hoopis uuel alal - olla insenerivõistluse akadeemiline vastutaja, kes vastutab kogu EBEC sisu eest, kus põhitöö seisnes firmadega suhtlusel. 

Juba kuu hiljem pärast tiimi saamist otsustasin, et aitan kaasa ka müügile, kus võtsin pooled firmad enda alla, et juba varakult firmadega suhtlema hakata. Kõik sujus ning peagi olid 3 suurfirmat mul kotis, mille üle oli mul väga hea meel. Kätte jõudis suvi, kus lisaks firmade poolt tekkivatele küsimustele tegelesime tiimiga aktiivselt plaaniga, mida keegi sügise hakul tegema hakkab, et kõik sujuks. Veetsime palju aega koos ning õppisime üksteist tundma. September, kus oli aeg saada kõik firmad lukku ning minu ülesandeks eelkõige saada kätte neilt juba ülesanded - osutus kõige suuremaks väljakutseks. Küsimused - kuidas saada kõik Case Study’d ja veel TeamDesigni õigel ajal kätte - olid mu igapäevased mõtted. Kuna olin poolte firmadega usinalt suve alguses koostööd teinud, siis sügiseks jäi mulle veel üks väga tähtis ülesanne: välja mõelda insenerivõistluse finaali ülesanne koostöös oma prototiimi ning PKC’ga. 

Tagasi mõeldes oli päris huvitav käia mööda ehituspoode ringi ning otsida erinevaid tööriistu ja ehitusmaterjale tulevaseks finaaliks. EBEC nädala alguses oli samuti palju tööd: organiseerida, et kõik töötoad ja loengud õigel ajal toimuksid ning kõik oleksid kohal, kes peaksid olema. Tööd oli palju, kuid see kandis vilja. Eelvoor sujus ning kätte oli jõudnud minu jaoks kõige tähtsam päev - EBEC finaal, kus eelvoorust edasipääsejad said lõpuks teada, milline praktiline ülesanne ootab neid sel aastal. Võin kindlalt öelda, et EBECi finaali päev oli minu jaoks kui kirss tordil - kõik ehitasid usinalt ning tunne oli hea. Suhtlesin aktiivselt ka lahendajatega ning kõik olid väga rahul. Isegi järgmisel päeval, kus oli neil aega veel 3 tundi oma ehitamiste presenteerimiseni, olid kõik hommikul vara kell 8 juba koolis ja tegelesid aktiivselt oma amfiibautoga. Sai läbi ka minu töö ning banketil valdas mind ülim rahulolu - positsioon, mis tundus äärmiselt keeruline, sai tehtud. Palju sai ennast arendada ning järgmine kirss tordil oli see, kui firmad kas pakkusid mulle juba praktikakohta või kiitsid ning küsisid, et kas järgmine aasta jälle? Siinkohal tahaksin julgustada kõiki neid- kes võib olla alguses arvavad, et kõik on väga keeruline, kuid kui pidevalt järjekindel olla, saab kõik tehtud ning kogemuste hulk, mille on võimalik saada, on tohutult suur.

Olin BESTis teinud väiksemaid asju, palju abistanud ja ka ühe väiksema projekti ning otsustasin, et tahan osa saada ka suurprojektist ja seega otsustasin kandideerida EBEC Tallinn 2014 tiimi. Kogeda ja teha midagi huvitavat ja vinget. Leidsin, et see annaks hullult palju kogemusi, õppisin töötama erinevate inimestega tiimis ning samuti oli see kogemus väga hea enesearengule.  Minu positsiooniks oli kolledžite koordinaator, kuid tegelikult algselt ma kandideerisin insenerinädala koordinaatoriks. Valisin just selle positsiooni kuna arvasin, et see oleks mulle just kõige sobilikum ning tundsin, et sellel positsioonil olles saan oma ülesannetega hakkama. Kuid minu positsiooninimi muutus, sest  otsustasime tiimiga insenerinädala ära jätta ning hakkasin tegelema kolledžitega ja minu positsiooni alla jäi ka longute ja töötubadega tegelemine. Ei saa öelda, et millestki ilma jäin, õppisin palju, kuid veidi töökoormus ikka vähenes sellest vahetusest. Lõpetuseks ütlen, et ei kahetse midagi, sest see projektis olemise kogemus andis mulle nii palju juurde.