Ma loodan, et sina kallis lugeja juba tead, mis on EBEC. Kui ei tea, siis EBEC on lühidalt insenerivõistlus, kus tehnikatudengid panevad proovile oma oskused ja teadmised. See on ka üks BESTi väljunditest ja teenustest. KOM ehk kick off meeting on lühike viiepäevane üritus, kus siis sisuliselt antaksegi projektile avalöök, et järgnev saaks periood oleks edukas.
Kuidas ma KOMile sattusin? Peamiselt ikka ja jälle ametikohustuste tõttu. Mina olen Jürgen ja olen EEC koordinaator see aasta, mis tähendab, et üks valdkond, millega arendamisega pidevalt tegelen.
Saabusin siis KOMile otse Presidents Meetingult, mis oli niigi väsitav ja töörohke üritus. Esimene pidu oli Erasmus tudengitega, aga ennem tegime MO pool ikka poola viinadega sooja. Esimene tööpäev ja treening tiimidünaamikast läks libedalt, kuid inimesed jäid väga hiljaks, mis kippus saama tendentsiks kogu ürituse jooksul.
Kõige raskem oligi teine tööpäev, mis võttis enda alla üheksa tundi goal settingut. Nendele, kes pole varem eesmärgistamist teinud, siis on see väga pikk aga väga vajalik protsess seadmaks oma järgmise aasta eesmärke. Peoks oli Golden Workshop, mille eesmärk oli siis tutvustada EBEC teami ja koostööd ning Mariachi tegi õhtu hostina oma tööd väga hästi.
Järgmised kaks päeva töötasime veel kõvasti, et paranda projekti olukorda ning suhteid teiste organitega. Õhtusteks pidudeks oli klubitamine välistudengitega, IE ja pubiralli. Nendest esimesele ei läinud, sest väsimus oli lihtsalt nii suur, et ei jaksanud. IE koosnes seekord siis 32 lauast ning külalisi oli nii Inglismaalt, Lõuna-Ameerikast kui ka ulmekirjandusest. Pubiralli oli kerge pettumus, kuna peatusime kahes baaris, kus lihtsalt õlut rüüpasime.
Minu sinna saamine oli suurim probleem, kuna mu host oli jätnud mulle mingid juhised (majutus toimus LBG liikmete juures), aga ehkki Hollandis räägitakse head inglise keelt, siis bussijuhid eriti vastutulelikud polnud ning kihutasid nagu nad oleks enda meelest vormel1 sõitjad. Seega panin oma peatusest mööda ja avastasin, et olen põllul. Hakkasin siis tagasi kõmpima, kuni nägin oma hosti, kes rõõmsalt naeratas ja ütles, et maja vee peal. J Muideks magasin tema diivanil.
Enne kõike seda, aga oli minu nutitelefon üles öelnud. Nimelt otsustas ta streikida ja ei lülitanud end sisse. Nii ma siis istusin lennujaama tunni ajases wifis, üritades paaniliselt parandada nutifoni. Lõpuks peale googeldamist saigi telefon korda ja sain oma hostiga kontakti asuda.
See on siis üpris lühike ülevaade minu seiklustest, kui pikemalt kuulda tahad, siis astu ligi – päris elus, Facebookis või vastavas suhtluskanalis.
Päikest,
Jürgen
EEC koordinaator 2014/2015
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar